-
Planeeringuandmete mudel
planeeringuandmed/Planeering andmetena, mitte dokumendina. Objektid koos geomeetriaga, atribuudid ontoloogiast, struktureeritud tingimused, millest genereeritakse eestikeelne lause, soovituslik valideerimine ja andmetest genereeritud seletuskiri.
Vaatlusaja muutmine annab sama päringule eri vastuse. Uue atribuudi lisamine ilmub vormi ilma koodimuudatust. Detailplaneeringu 18 m põrkab üldplaneeringu 15 m vastu ja süsteem leiab selle ise.
- RH-1
- planeerija ja ametniku vaade
- append-only sündmuslogi
- bitemporaalne ajamasin
- dünaamilised atribuudid
- lausegeneraator
17 kinnitust
-
Kas ma tohin siia ehitada?
kas-tohin-ehitada/Sama andmemudel, teine ots. Kasutaja on inimene, kes ehitab korra elus, ei tea seadustest midagi ja ei jälgi määruste muutumist. Kolm küsimust argikeeles ja vastus, mille saab omavalitsusse kaasa võtta.
Vastus eristab kolme asja, mis tavaliselt kokku aetakse: kindel arv, ametniku kaalutlus ja see, mida keegi ei tea. „Ma ei tea" on lubatud vastus ja ei anna valet kindlust.
- RH-2 · RH-3
- tavainimese vaade
- versioneeritud reeglid
- kindel vs kaalutlus vs teadmata
- ajavõrdlus argikeeles
40 kinnitust
-
Maa kasutamise ülevaade
strateegiapaev/Kolmas nurk: mitte „mida ma tahan teha", vaid „mis mu krundil kehtib". Sisend on katastriüksus, väljund kogu pilt korraga — mida tõenäoliselt teha saab, mis seda piirab ja millist menetlust alustada.
Ainus prototüüp, mis teeb päris päringuid: aadress Maa- ja Ruumiameti aadressiandmete süsteemist, katastriüksus ja ruumikuju katastrikihist. Ehitusteatise ja ehitusloa kohustuslikkuse tabel on päris õigusaktist, eraldatud ehitusseadustiku lisast 1.
- RH-2 · RH-3
- päris aadressiotsing
- päris katastriüksus
- EhS lisa 1 andmetena
- tingimus seotud tsooniga
- bitemporaalne „seisuga"
194 kinnitust
-
Elukaar
/elukaar/Neljas kirje ja teist tüüpi: täispinu, mitte staatiline leht. Eesmärk on ehitusloa menetlus andmetena, mitte dokumentidena. Mudel tekib parameetritest või IFC-failist, seda kontrollitakse olemasolevate andmete vastu — kataster, kitsendused, reeglid, energiamärgis — ja tulemuseks on andmepõhine eelotsus, millest ametnik vaataks üle ainult erandid.
Postgres/PostGIS, Resql, Ruuter ja React-UI TEDI komponentidega. Äriloogika on Ruuteri DSL-is ja Resql SQL-is, IFC elemendid PostGIS-is, reeglikontroll käib serveri pool mudelist tuletatud faktide peal. Sees on kodaniku vaade „Kas mu mudel vastab nõuetele?" nime all TÕNU (Tubli Õiguspõhine Nõuete Uurija), energiamärgise parendaja, majapäevik ning taristu teedekaart, mis tõmbab teeregistrist ainult vaadatavat piirkonda. See kirje ei käi selle konteineriga kaasa: tal on oma juurutus ja kood on GitLabi grupis
ruumihuub/elukaar.- TalTechi häkaton
- täispinu, oma konteinerid
- IFC elemendid PostGIS-is
- reeglid andmetena
- andmepõhine eelotsus eesmärgina
- läved NÄIDIS, osalised sünteetilised
eraldi juurutus · oma kontrollid oma repodes
Tehniline dokumentatsioon on eraldi
Arhitektuur, andmeallikad koos mõõdetud tulemustega, CI/CD ja tehtud
otsused on GitLab Pages'il. Allikas on markdown kaustas
dokumentatsioon/sisu/ ja pages töö
renderdab selle.
See leht siin on rakendus, mis jookseb konteineris. Dokumentatsioon ei käi konteineriga kaasa.
Need prototüübid ei ole tooted
Näidisreeglid ja -arvud ei ole seadus — ainus erand on
ehitusseadustiku lisa 1 tabel, mis on päris, aga mille eraldust ei
ole jurist üle vaadanud. Näidiskrundid on välja mõeldud ja nende
katastritunnuste piirkonnakood 999xx ei ole Eestis
kasutusel.
Päris päringute vastused on informatiivsed. Ükski vastus ei ole õiguslik nõuanne ega siduv otsus.